|
|
Post by Samara Soul on Jun 8, 2013 22:26:54 GMT 3
Delilah turtsatas vaikselt. Teda küll ei huvitanud, kas ta jättis endast väga pahatahtliku mulje kaksikute suhtes või mitte. Otseselt ei olnud tal midagi nende vastu, sest vahel võisid nad tõepoolest elu värvikamaks muuta, aga nüüd olid nad juba isegi vampiiritari jaoks liiale läinud. Kahjuks või õnneks oli tütarlaps liiga vaoshoitud, et nende juurde minna ning kord majja lüüa. Pealegi ei olnud tema asi minna sinna lasteaiakasvatajat mängima, pigem kannatas ära ning keskendus kogu enda tähelepanuga enda pinginaabrile.
Ta hakkas juba midagi noormehele vastama, kui professor klassi tuli ning otsustas tunniga alata. Tütarlaps kergitas õrnalt kulme, ise mõeldes, et Sigatüükas ei ole vist tõesti ühtki meest, kes oleks vanem, kui külmkümmend ning kes oleks omanud piisavalt elutarkust, et õpetada, kuid tüdruk otsustas enne meest mitte hukka mõista, kui nad olid vähemalt selle tunniga ühele poole jõudnud.
Saanud lehe, vaatas tüdruk seda korra. Käe järgi ennustamine? Okei. Delilah oli seda filmidest paaril korral näinud, kuid isiklikult puudusid tal igasugused kokkupuuted käejärgi ennustamisega. Ning mis siis, kui Cian saab tõepoolest tüdruku tegeliku päritolu kohta midagi teada? Pealegi, kuidas kavatses neidis noormehele seletada, et ta käed on jääkülmad, kui selles klassis oli tegelikult meeletult palav? Nii palju küsimusi ning see tegi tüdrukut natuke murelikuks. "Okei, asi vist selge," lausus tütarlaps Ciani poole pöördudes. Pealegi, oli hea võimalus Slytherini majale punkte teenida.
|
|
|
|
Post by Cecilia M. Zabin on Jun 8, 2013 22:35:51 GMT 3
"Muretse ise omale uus lõhnaõli! Ma olen kindel, et su vennake aitab sind selles," ütles Cecilia. Kui Sebastian oma käe tüdruku põlvele asetas, pidi tüdruk tunnistama, et oli hetkeks korra erutunud, kuid ta ei tahtnud, et midagi välja paistaks. Nii siis, asetas ta korra oma käe poisi käe peale, hoidis hetke oma käe tema käe vastas ja tõstis siis Sebastiani käe tagasi, poisi enda põlve peale. "Mitte praegu," sisistas neidis ja tõmbus taas tagasi tugitooli.
Õnneks astus järgmisel hetkel klassi õpetaja, kes tunniga algust tegi. Kuuldes, et tunniülesandeks on mingi tobe käte järgi ennustamine, ohkas Cecilia raskelt. See tähendas, et tuleb teha tööd paaris. Ta tõesti lootis, et Sebastian on paaris oma vennaga. Muidu, ei ela tüdruk seda tundi enam üle. Eriti, kui ta peab terve tund Sebastiani kätt katsuma ja sealt mingeid jooni välja lugema.
|
|
|
|
Post by Cian James Harlan on Jun 8, 2013 22:39:24 GMT 3
Cian vaatas klassi astunud õpetaja poole ning kergitas kulme. Juba liiga paljudes tundides oli tüdrukute tähelepanu õppimiselt professoritele pöördunud. Siin ja seal küll räägiti, et vähemalt on igavuse korral midagi teha, kuid vahel töötas nende vanus ja välimus õpetajate kahjuks. Muidugi, kui vaatama jääda, sai iga lollgi aru, et tüdrukute elevuseks peab mingi põhjus olema. Nii mõnigi professor oli sel aastal õpilaste suurimaks vaenlaseks, kui asi läks välimuse peale.
Kuulnud ära tänase tunni ülesande, saatis Cian pilgu Delilah'le. Vähemalt see oli hea, et nad ühes majas olid. Punkte teenisid nad mõlemad Slytherinile. Kui asja peale mõtlema hakata, oli see ülesanne kõige lihtsam moodus, kuidas kedagi tundma õppida. Rääkides oleks kindlasti sellisele tasemele jõudmine raske. Nüüd aga saab teise minevikust juba nii mõnegi fakti teada ning see tahes tahtmata võib inimesi lähendada.
Cian nihkus toolil ettepoole ning naaldus Delilah'le lähemale. "Kas alustan mina, või tahad ise alustada?" küsis ta. Kergelt sirutas ta laua kohal välja oma käe. Noormehe käe asendist võis aga järeldada, et ta oleks pigem Delilah'i käest kinni võtnud ning seda uurinud, kui oma käe tüdrukule lugeda andnud.
|
|
|
|
Post by Chris Robin on Jun 8, 2013 22:56:26 GMT 3
"Tahad öelda, et Rasmus lõhnab paremini kui mina?" muigas noorem kaksik lõbustatult. Sebastian ohkas siiski natuke rahutult, kui tüdruk ta käe ära võttis enda jalalt. No jah siis. Ta otsis oma taskust pärgamenditüki ning Kay isetäitva sulepea, mille ta tüdrukult mingis tunnis "kogemata" rotti oli lasknud. See oli mugav vidin, aga enne pidi natuke proovima seda asja, kui endale samasuguse hankida. Nüüd kirjutas poiss paberitükile märkamatult midagi ning libistas siis sulepea tagasi taskusse, Kay lööks ta maha, kui ta selle ära kaotaks, ning pärgamenditüki ulatas laua alt salaja Ceciliale. Ilmselgelt oli ta sinna kirjutanud kellaajal ja kohtumispaiga. Aeg - kui inimesi enam koolipeal väga ei liigu, koht - kuskil, kuhu kohe kindlasti mitte keegi ei satu. Seejärel tõstis Seb pea ning silmitses õpetajat, kes JUST oli jutustamise lõpetanud. Shoot! "Mis ta rääkis?" küsis Sebastian sosinal oma vennalt. Jah, tal oli kõige muu jaoks aega, peale õppimise ja tundides keskendumise.
|
|
Chris Robin
Slytherin 
7. klass || Slytherini tõrjuja
üüü a status update
Posts: 3,106
|
Post by Chris Robin on Jun 8, 2013 23:02:19 GMT 3
Rasmus tõstis vahepeal pilgu oma vennale ja Ceciliale jälle. Tema ikka sai aru, et seal igasugused huvitavad asjad toimusid. "Ta ütles, et me peame paarides teineteise kätelt eluiga ja mineviku välja lugema, selle lehe abil," ütles Rasmus ühte Sebastiani poole lükates ja nõjatus ise tagasi tugitooli. Ilmselgelt ta eeldas, et Sebastian eelistaks oma tüdruksõpra käperdada ja Ceciliat üldse seal närvi ajada. Seega talle sobis jälgimine väga hästi, sest teist partnerit ta ka endale otsima ei lähe.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Jun 8, 2013 23:16:13 GMT 3
Tütarlaps heitis veel kiire pilgu teistele, kuid juba mõne hetke pärast olid tema sinised silmad taaskord enda pinginaabri poole suunatud. Oleks täitda huvitav enda majakaaslast paremini tundma õppida. Noormees tundus lihtsalt nii teistsugune. Nii vaoshoitud. Ta pakkus vampiirile huvi.
"Ee, kui see sinu jaoks sobib, siis alusta sina," lausus neidis. Ta ei olnud ennustamises tugev nagu igas teises õppeaines selles koolis ning ta ei teadnud, kui kaua läheb aega, et tundidega järgi jõuda. Pealegi, võib-olla suutis ta kuidagi enda külma naha halva vereringe kaela sokutada ning kui kogu selle krempli kiirelt kaelast ära saab, on hea.
Ettevaatlikult ning natuke kõhklevalt libistas ta enda kahvatu käe noormehe suunas, talle pihku ning ta võpatas kergelt selle tõttu, kui soe Jamesi käsi tüdrukuga võrreldes tundus. Neidis kuulis, kuidas veri tolle randmes voolab ning tütarlaps hingas sügavalt ning närviliselt sisse. Kui suur oli tõenäosus, et noormees tänu nendele lehtedele ning käejoontele midagi tema elust teada saab? Tütarlaps oli ju kõike muud, kui tavaline. Ta oli seitsmekümne kahe aastane vampiir, kelle süda oli juba ammu lakanud tuksumast.
|
|
|
|
Post by Cecilia M. Zabin on Jun 8, 2013 23:54:08 GMT 3
"Mul ei ole olnud veel seni tarvis ta lõhna tunda, kuna tema ei roni teiste peale nagu sina," lausus Cecilia. Vähemalt ei olnud see teine kaksik nii tüütu kui Sebastian, siis oleks Cecilia juba ammu teise lauda istunud. Mõne hetke pärast, sai ta Sebastianilt kirjakese, millel oleva sisu ta juba automaatselt ette suutis arvata. Ja tema ennustus läkski täppi. Kirjas olid taas nende kokkusaamiseandmed. Tüdrukul jäi ainult loota, et keegi kooli peal midagi kahtlustama polnud hakanud. Fakt, et Rasmus teadis, oli tüdrukule ammu selge, sest kaksikud jagasid ju teadaolevalt kõike. Siiski, naeratas ta korra Sebastianile kirjakese pärast ja pani selle siis eemale.
"Ma luban teil lahkelt paaris olla. Ma arvan, et ei tohiks teid lahku tirida," sõnas neidis õelalt, "unustades" kirjakese ja istus veidike küljega, keerates selja kaksikutele.
|
|
|
|
Post by Chris Robin on Jun 9, 2013 0:18:15 GMT 3
"Oii, Rasmus, kuulsid. Cecilia annab meile loa paaris olla," muigas Sebastian lõbusalt ning silmitses siis seda joonisemoodi asja. No jah. Saab tore olema. Mitte, et ta oma vennast juba kõike ei teaks. Sebastian muigas ning ulatas oma käe Rasmusele. "Räägi siis mulle mu minevikust või midagi," palus Sebastian äärmiselt lõbustatult oma vennalt, aga tema hääl oli vaikne ja ta EI kisanud üle terve klassi. Ta lihtsalt oli lõbus, mitte lärmakas.
|
|
Chris Robin
Slytherin
7. klass || Slytherini tõrjuja
üüü a status update
Posts: 3,106
|
Post by Chris Robin on Jun 9, 2013 0:25:41 GMT 3
"Täpselt, mida meil vaja on." Rasmus heitis kerge kahtleva pilgu Ceciliale. Talle ikka see tšikk ülemäära palju ei meeldinud. Aga ta võttis nüüd Sebastiani käe ning joonist vaatamata jälgis seda tähelepanelikult. "Mulle tundub, et sa sündisid pisut pärast enda kaksikvenda. Oled vist terve oma elu Bathis elanud." Rasmus tõstis pilgu hetkeks Sebastianile ja muigas märkamatult. Siis jätkas ta tasakesi nende elu kirjeldamisega, öeldes veel mõned laused. "Päris detailirohke käsi sul, peaks mainima."
|
|
|
|
Post by Emma-Lyne Wonderwood on Jun 9, 2013 11:19:01 GMT 3
Üsna varsti pärast Emma-Lyne'i klassitulekut oligi professor tunniga alustanud ning nüüd tõstis väike pisike plikatirts enda pilgu meheni, jälgides teda üleolevalt ning tujukalt. Okei, käepealt ennustamine. Aga tüdrukul ei olnud ju paarilist! Ühtki hufflepufflast ei olnud tundi tulnud ning see muutis neidise kurvaks. Tema rohelised silmad valgusid pisaraid täis ning juba peagi tõmbas tütarlaps ninaga, ahmides vaikselt õhku.
Okei, sa ei saa nii pussy olla, mõtles hääl neidise peas ning juba hetke pärast võttis ta lehe kätte ning hakkas ise-endalle mineviku ning kõike muud ennustama. Ta ei teadnud, kas käe järgi on tõesti võimalik kellegi olemust teada saada, kuid ta tundis ise-ennast kõige rohkem ning nii sai ta koheselt kontrollida, kas see ennustamisvärk peab paika või mitte.
Ta uuris enda käejooni, nende pikkust ning kuju, nende sügavust ning samal ajal luges ta töölehte. Vilksamisi käisid tujuka Emma-Lyne'i silmad aga klassis ringi, et näha, kuidas teised hakkama saavad. Neil kõigil oli paariline olemas, mõni oli lausa kolmekesi, kuid tüdrukut see ei heidutanud. Ta tegi alati nii kuidas tahtis ning ta ei lasknud millelgi enda tuju rohkem rikkuda. |
|
|
|
Post by Cian James Harlan on Jun 9, 2013 12:09:57 GMT 3
Cian muigas kergelt, kui tüdruk talle oma käe andis. Järgmisel hetkel paistis ka poiss natuke võpatavat. Tunne oli, nagu oleks ta oma kätte lund võtnud. Silmi pilgutades vaatas noormees majakaaslase poole. "Kas sul on külm?" küsis ta, kuna muud võimalust eriti olla ei saanud. Klassis oli küll väga soe, kuid noormees kaalus isegi tüdrukule oma jaki andmist.
"Nii," ütles Cian vaikselt ning tõmbas ikka veel teise külmale käele mõeldes endale lähemale lehe, kus peal olid käejoonte seletused. "Hmm.. See on elujoon," jätkas poiss, kummardas kergelt neiu käele lähemale ning libistas sõrmega üle joone, millest ta rääkis. "Aga see on natuke veider," jätkas ta pead viltu kallutades. Olles natukene paberit ja kätt võrrelnud, ütles ta:"Selle järgi oleksid sa pidanud juba umbes seitsekümmend aastat tagasi surnud olema."
Teadmata, kas naerda oma täieliku ennustamise ande puudumise peale, vaatas ta lihtsalt Delilah'i siniseid silmi. Ega tema ei teadnud, et ta oli kõige ebaloogilisema asja täppi pannud.
|
|
|
|
Post by Chris Robin on Jun 9, 2013 12:27:50 GMT 3
"Uskumatu, kõik on tõsi," muigas Sebastian. Kellele nad õigupoolest seda tsirkust tegid? Oh right, Ceciliale. Mis sellest, et tüdruk nende poole ei vaadanud ja Rasmus teda väga ei sallinud. Nad ikka tegid tsirkust tüdrukule. Vähemalt Seb tõmbles tema tähelepanu pärast. "Sa peaks ennustajaks hakkama, sa pole siiani midagi mööda pannud," muigas Seb lõbustatult. "Aga mida sa mu elujoonest näed?" uurid kutt. Et sureb kohe homme ära? Jah, muidugi. Vaevalt nad sellist asja sealt näevadki. Samas, Seb polnud neid jooniseid just eriti tähelepanelikult jälginud ka. VÕib-olla isegi näeb selle kohe ära.
|
|
|
|
Post by Susannah Simon on Jun 9, 2013 12:35:37 GMT 3
Susannah heitis veel kiire pilgu Jacki ning tema sõbranna poole, enne kui käega oma kuklas pisut püsti hoidma hakanud juukseid silus ning närviliselt Nichole'le naeratas. Ta polnud väga praktiliste ülesannete fänn, rääkigu teised või õpetaja, mida tahes. Kerge ohkega võttis ta pinginaabri ette sirutatud käe ning tõmbas ka käejoonte lehe endale pisut lähemale. "Paistab, et sa oled siis praegu viisteist," sõnas ta ettevaatlikult. Tegelikult oligi üsna tõenäoline, et ta sellega mööda ei pane, kuna enamik viiendikke olid sama vanad, mõne üksiku erandiga, milleks oli ka tema.
"Ja sinu oodatav eluiga on päris pikk?" lisas tütarlaps kõhklevalt, korda mööda tütarlapse kätt ning paberit silmitsenud. Neiu kehitas õlgu ning ohkas taas. See polnud väga raske, kuna paberil oli kõik ette näidatud. Samas aga ei saanud tema aru, kus maal elujoonel oli mis vanus, ega tal ju joonlauda polnud, millega millimeetreid mõõta ning niimoodi asi selgeks teha. Köhatades süvenes ta uuesti slytherinlase peopessa, kuigi Suze meelest tundusid sealsed jooned vägagi erinevaid neist, mis lehel olid. "Imelik ülesanne," pidi ta pomisema, enne kui küsis, kas Nichole'l on juhuslikult vanem vend või õde. Vähemalt seda oli ta järgmiseks välja lugenud.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Jun 9, 2013 12:46:40 GMT 3
Ciani käsi oli väga soe ning tütarlapsel oli tunne, justkui sulaks tema käsi nagu jäätis pannil. See oli tegelikult natuke ebameeldiv tunne, kuid tütarlaps ei hakanud pirtsutama ka, mis siis, et üsna raske oli enda sõrmedega tunda, kuidas veri Ciani veenides voolab. Korraks hajutas see tüdruku mõtted nende ülesandest eemale ning va vaatas noormeest justkui oleks too tema tänaõhtune eine.
Viimaks ta aga raputas kiirelt pead. "Sugugi mitte," lausus ta ausalt, "on sul palav? Vaata, et sa haigeks ei jää. Hetkel on petlikud ilmad." Varemgi olid inimesed olnud üllatunud selle üle, et tütarlapse nahk nii külm oli, kuid alati oli Delilah mingi vabanduse välja suutnud mõelda. Ta ei saanud ju välja öelda, et ta on selline, sest tema keha ongi surnud.
Neidis vaatas teeseldud üllatusega noormehe otsa. "Ah soo. Päris hästi säilinud siis," lausus tütarlaps natuke närviliselt, võttes paberilehe enda kätte. Ta ei saanud ilma Ciani käeta midagi sellest aru, seega ulatas ta lehe majakaaslasele tagasi. "Kõikvõimas ennustaja, mida te veel näete?" sarkastitses tütarlaps lõbusalt, olgugi, et tegelikult oli ta päris pinges. See oli ju tegelikult õige, et neidis oli 72 aastat tagasi ära surnud. Kas ennustamisel oligi mingi tõepõhi all või oli tegu lihtsalt kokkusattumusega?
|
|
|
|
Post by Nichole Claribel on Jun 9, 2013 13:00:24 GMT 3
Nichole naeris vaikselt, kui Susannah tema vanuse ära arvas. "Jah, tõesti," ütles neiu. Ülesanne oli tema arust väga põnev. Siin võis ka tegelikult midagi teada saada. Ei olnud mingit tuima pilguga klaaskuuli jõllitamist ja asjade välja mõtlemist. Nichole üritas ka vahel selgitusi andvale paberile piiluda, kuid mitte midagi mõistmata vaatas ta huvitunult Susannahit.
"Kust sa teadsid, et mul vend on?" küsis Nichole väga üllatunult ja tõmbas oma käe endale korraks lähemale. Tema arust see küll mingeid saladusi ei sisaldanud. "Tegelikult on mul vanem vend, kes eelmine aasta kooli lõpetas," lisas Slytherinlane. Kaheldes, kas ühe inimese käest üldse on midagi võimalik veel välja lugeda, jäi ta hetkeks ootama. Tegelikult kibeles ta ise klassikaaslase minevikku lugema.
|
|
