I tund!

[Alicia Green]

Alicia võttis Jacki käe ja uuris seda päris tükk aega, vahepeal pilku ka paberilehele visates. Viimaks tõstis ta pea ja vaatas poisile otsa: "nüüd peaks kõik selge olema." Korraks veel paberit vaadanud, lisas ta: "Sinu sugupuu on väga vana, see ulatub väga kaugele." Alicia naeratas. Tegelikult ta teadis Jackist peaagu kõike, sellepärast ei tulnud see talle üldse üllatusena. "A, ja see ka, et sa oled libahunt." Ka seda teadis Alicia juba ammu ning tal ei olnud midagi selle vastu, et ta parim sõber aegajalt hundiks muutub. See oli tema arvates ülilahe. See oli tüdruku arust mõttetu tegevus, sest nad teadsid teineteisest asju ka ilma käelugemiseta.

[Patrick Clarke]

Jack naeratas endamisi, lastes tütarlapsel enda kätt lugeda. Jah, Gray'd ulatusid tõepoolest sajandite kaugusele, selles osas oli neidisel õigus. Noormees muigas vaikselt, kuid järgmisel hetkel klaasistus tema nägu ning see muutus tõsiseks. "Ole vait," lausus ta sisisedes, vaadates kiire pilguga teiste poole, eriti Susannah'i. "Räägi juba tervele koolile seda," lausus gryffindorlane pahuralt, tõmmates enda käe tüdruku peost ära. Saatnud neidisele veel ühe pahura ilme, toetas ta enda selja vastu tugitooli ning sulges hetkeks enda silmad, üritades rahuneda.

[Alicia Green]

Alicia muigas, kui Jack pahaseks sai. "Ah, lõpeta ära. Ma olen kindel, et ta ei suuda su seksikale tagumikule nagunii vastu panna, äre põe." Jack oli nii nummi, kui ta kellelegi meeldida üritas. Aga tundus, et tänaseks olid nende käed loetud. Al toetas samuti enda selja vastu tugitooli seljatuge ning jäi rahulikul ilmsel ringi vahtima. Küll Jack ka maha rahuneb.

[Gregor Zimmer]

Gregor kõndis endiselt rahuliku ning ülimalt rahuloleva ilmega mööda klassi ringi. Isegi need, kes tegelikult ennustamisesse ei uskunud, olid hakkama saanud. Nad olid vähemalt üritanud. Mees oli väga rahul ning ta otsustas palju punkte igale majale anda, sest nad olid olnud väga tublid.

"Nii, ma näen, et enamik teist on lõpetanud. Lubage mul öelda, et te tegite suurepärast tööd ning ma kavatsen igaüht teist eraldi teie majavanematele kiita," lausus ta leebe naeratusega. Seejärel pöördus ta ringi, näoga tahvli poole. "On kätte jõudnud aeg, mida te ilmselt terve tunni oodanud olete. Meie esimene tund hakkab siinkohal läbi saama ning on aeg avaldada teie auga väljateenitud punktid," lausus noormees, hingates sügavalt sisse.

Ta tõstis enda võlukepi, istudes ise lauanurgal ning muigas endamisi, nipsatades võlukeppi tahvli suunas. Igaühel, kes tunnis kaasa tegi, oli enda majale võimalik teenida kolm, viis või kümme punkti. Punkte pani Gregor vastavalt sellele, kui palju ta neid ennustamas hakkama saades või vähemalt üritamas nägi. Nüüd ilmusi punktide taha nimed, mis määrasid kindlaks, kes olid selle tunni tugevamad ennustajad, kes nõrgimad ning kes võisid endaga rahul olla.



3 punkti enda majale said - Alicia Green, Cecilia M. Zabin, Emma-Lyne Wonderwood, Faye Kerr
5 punkti enda majale said - Jack Gray, Nichole Claribel, Susannah Simon, Rasmus Collins, Delilah M. Harms
10 punkti enda majale said - Sebastian Collins, Cian James Harlan



"Ma loodan, et igaüks on enda punktisummaga rahul. Miinuspunkte ei saanud keegi, sest te kõik olite väga-väga tublid. Koduseks tööks palun mulle umbes kahe pärgamendirulli pikkune essee selle kohta, mida te enda tulevikult ootate," lausus Gregor laua pealt alla hüpates. "Tund on läbi." Naeratas suundus ta klassiluugini ning avas selle, et õpilased saaks lahkuda. Seejärel suundus ta ise enda kabinetti ning asus seal mingit paberimajandust tegema.


ot. Kodused tööd peab päriselt ka ära tegema, hiljemalt kolmapäevaks, sest enne ma ilmselt uut tundi ei tee. Kuid see ei pea väga pikk olema, Kolm-neli lauset sobib ka. Kui ei saa vahepeal netti, siis palun mulle teada anda ning ma arvestan selle maha. Koduste tööde mittegemise eest saab miinuspunkte. Aitab küll lullilöömisest.

[Faye Kerr]

Faye mineviku ennustamise võimed ei olnudki nii kehvad! Midagi pani ta siiski täppi. "Igav minevik ei olegi nii halb, pigem vastupidi," arvas neidis. Vähemalt temal ei oleks küll selle vastu midagi olnud, kui nende surmade asemel oleks tema eelnev elu olnud täiesti tavaline ja isegi igav. Kuuldes aga, et üks asi läks tal täielikult mööda, oli Fay näol hetkeks kahtlust, kuid ta otsustas asja sinnapaika jätta. Vabalt võis ta ju valesti öelnud olla. Ennustamine oligi selline veider värk. "Okei, tulevik," sõnas ta, viies näole kavala muige. Isegi kui ta võis sealt paberilt midagi välja lugeda, siis suurema osa pidi ta raudselt enda peast panema. "Niisiis. Millegi suure lõpp on varsti tulemas. Kool, ilmselgelt. Ja sinu tulevik paistab olevat üsnagi.. hmm.. tõsine? Äkki lähed ministeeriumisse tööle? Abiellud mingisuguse nõmeda kutiga, kes sinu arvates muidugi pole nõme, ja te saate.. ee.. kolm last!" Päris ilus tulevik. Ta naeris kergelt, raputades endamisi pead. "Okei, see aine on imelik. Sinu kord ennustada?" Ta oleks juba käe ette sirutanud, kuid järgmisel hetkel lõpetas professor tunni ehk Cecilia ei saanudki oma skille proovida. Tulevikku oleks võinud küll teada, kuid minevikus surkimine oleks natuke ebameeldiv olnud. Ehk vedas vist tal. Ta vaatas, mis punktid tahvlile ilmusid ning muigas kergelt, kui enda nime kolme punkti taga nägi. Noh, asi seegi. Kuigi fakt, et üks ja sama maja kaks liiget said mõlemad kümme punkti, oli tema kui gryffindori pride'i jaoks kurb näha. Ta ei olnud kuigi rahul koduse tööga, sest tal ei olnud õrna aimugi, mida ta sinna kirjutama peaks, kuid professor Zimmers lahkus juba ruumist, nii et tal ei olnudki võimalus midagi kommenteerida. Kahju. Ta tõusis toolist püsti, viies pilgu Ceciliale ning naeratas korra. Ilmselt näeb ta teda järgmises tunnis. Ta võttis suuna ukse/luugini ning läinud ta oligi.

[Chris Robin]

Rasmus tõstis pilgu õpetajale, kui mees taaskord rääkima hakkas, ning jälgis tahvlit. Mis mõttes Sebastian 10 punkti teenis ja tema viis?! Rasmus kortsutas tugevalt kulmu, aga ei öelnud midagi. Vähemalt tund oli läbi. Loll tund! Rasmus ajas end püsti, peaaegu kuulamatagi tegelikult, mis kodutöö oli. Sitt õpetaja, sitt tund, sitad punktid! Talle ei meeldinud saada vähem punkte, kui Sebastian. Tegelikult talle ei meeldinud rohkem punkte ka saada. Aga vähemalt ei jäänud Slytherin täiesti ilma punktideta. Aga Rasmus ootas nüüd kenasti Sebastiani ära, et koos temaga klassist lahkuda.

[Cian James Harlan]

Cian oli peale enda paaristöö lõpetamist hajameelselt teisi õpilasi vaadanud ning peaaegu et ehmatas, kui professor Zimmer rääkima hakkas. Mehe jutu ajal pööras poiss pilgu tahvli poole, kuhu ilmusid kõigi enda majale teenitud punktid. James oli väga üllatunud. Poolenisti arvates, et professor oli eksinud, vahetas ta Delilah´iga pilgu.

"Mis tund meil nüüd hakkab?" päris noormees klassikaaslaselt. Slytherinlane tõusis toolilt püsti ning võttis kätte oma koolikoti. Noormees seisatas ning ootas, et ka Delilah püsti jõuaks tõusta. Saates majakaaslasele kergelt küsiva pilgu, astus Cian aeglaselt paar sammu luugi poole, mis klassist ära viis.

[Samara Soul]

Delilah viis aeglaselt enda pilgu professor Zimmerini, kui too kõnelema ning kõiki kiitma hakkas. Tütarlaps viis samuti enda pilgu tahvlile ning ei imestanud eriti, et oli ainult viis punkti Slytherinile teeninud. Cian oli kinnine ning tema minevikust polnud eriti midagi aru saada. Loodetavasti tuleb nende tuleviku ennustamine parem ning tütarlaps saab noormehele öelda, mis teda ees ootama hakkab.

"Mis tund meil hakkab? Halloo, sina ja Sebastian saite mõlemad kümme punkti juurde, mis on ülihea!" lausus neidis reipalt. "Võlukunsti ajalugu," lausus ta viimaks ohates ning mõtlikult kõndis ta asju enda kotti pannes luugini ning ronis sellest alla, et järgmisesse tundi minna.

[Alicia Green]

Alicia vaatas tahvlile. Kuradi Slytherinlased, said rohkem punkte, kui nemad, kuid asi seegi. Al pani asjad kokku ja vaata Jacki poole, kes ikka veel mossas. "Lõpeta ära nüüd, lähme järgmisse tundi." Tüdruk ajas ennast tugitoolist püsti ja jäi enda sõpra ootama. Ilma temata ei läinud ta kuskile. Väljaarvatud, kui Jack oleks tahtnud koos Suziega lahkuda, siis oleks Al talle tema võimaluse jätnud.

[Chris Robin]

Sebastian oli väga rahul, et ta kümme punkti sai. Ta polnud üldsegi pettunud, et nad Rasmusega sama palju punkte ei saanud. Põhiliselt selle pärast, et Seb sai harva oma vennast rohkem punkte, kui üldse sai. Üldjuhul jäi tema peale tunde ja Rasmus sai punkte. Kui õpetajad neil juba vahet vaevusid tegema. Kui nad väga vahet teha ei viitsinud, said mõlemad ühtmoodi sõimata, sest vahet ju pole, üks neist on süüdi nagunii.
"Right on!" muigas Seb rahulolevalt oma punktide peale. Ta patsutas venna õlga ning silmitses Cecliliat, kes tunduvalt vähem punkte sai. "Looser," irvitas Sebastian dorkide suunas ning lahkus koos oma vennaga klassiruumist, et järmist õpetajat terroriseerima minna. Või mõningaid nooremaid õpilasi kiusata.

[Cecilia M. Zabin]

Cecilia naeris Faye tehtud ennustuse peale ja oli juba valmis ka talle ennustama, kui professor tunni lõpetas. Samuti nägi ta tahvlile ilmunud punkte, millega kaasnes Cecilia pettumus. Ta ei olnud isegi proovida saanud, mitte, et tal väga kahju oleks olnud. Ja mis mõttes Sebastian sai kümme punkti - ta oli ennustanud ju oma vennale, kellega ta kogu aeg koos on. Täielik ebaõiglus.
Nähes Sebastiani ilmselget rõõmustamist, läks tal tuju veel halvemaks. Õigemini, ta tuju rikuti ära juba tunni alguses. Cecilia isegi ei viitsinud Sebastianile midagi vastu öelda ja lahkus klassist. Mida kiiremini ta sellest klassist ära saab, seda parem.

[Patrick Clarke]

Jack ei lausunud midagi, kuid nähes, et ta vähemalt mingid punktid enda majale sai, muigas ta, ning lahkus koos Aliciaga järgmisesse tundi.

[Emma-Lyne Wonderwood]

Emma-Lyne hingas kergendunult, kui tund viimaks läbi sai. Hea, et see möödas oli, sest ausalt öeldes ei saanud tüdruk enda jaoks midagi uut teada. Ta ei teadnud, kas ta järgmisesse tundi tuleks, sest võib-olla paneb ta poppi, mine tea. Oleneb, mis tuju tal parasjagu oli. Hetkel tundis ta küll, et parema meelega läheb ta Hufflepuff'i puhkeruumi magama. Ning sinnapoole ta enda suuna võttiski, oli redelist alla roninud.