|
Post by Samara Soul on Dec 31, 2008 12:25:28 GMT 3
Samara vaatas noormehe poole, silmad vidukil. "Ära aja jama! Kui ma olen kuuskümmend, siis pole ma kindlalt sinu jaoks atraktiivne," sõnas tütarlaps väljakutsuvalt noormehele. "Ilmselt," tüdruk hingas sügavalt sisse, sest järgnev lause pani neidu ennast rohkem judistama, kui tema surm. "Ilmselt ma lasen su siis, kui ma vanaks saan, vabaks, et sa saaks kellegi teisega elu jätkata," sõnas Samara peaagu sosinal ning viskas pilgu maha. Ta ei tahtnud enam rääkida neist asjadest. Ta tahtis taas naeratada, kuid ta teadis, et noormehega tuleb sotid sirgeks rääkida.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 31, 2008 13:53:05 GMT 3
"Sam," alustas ta rahulikult,"Sina oled mu elu, mitte keegi teine," proovis ta nüüd neiule selgeks teha, et ta ei taha mitte kellegi teise juurde minna. "Ja kui me kord sõrmusega ühendatud oleme, sa must lahti ei saa," sõnas ta veidi rõõmsamalt.
|
|
|
Post by Samara Soul on Jan 2, 2009 1:34:00 GMT 3
Samara pööras enda pilgu noormehele. Tema sõnad olid nii ilusad, kuid tüdrukul oli neid kuulates valus, sest ta teadis, et noormees räägib seda kõike selleks, et tema tuju parandada. Koolivanem heitis taas enda pilgu maha ning raputas pead. "Seda räägid sa nüüd, kuid peagi mõtled sa ümber ning siis on see kõik palju raskem. Ma vananen, Lestat. Erinevalt sinust vananen mina iga sekundiga," sõnas neidis vaikselt, pilk maha enda saabastele kinnitatud.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Jan 2, 2009 1:35:52 GMT 3
Lestat raputas nüüd ise pead."Ja nii see peakski olema. See ongi inimeste võlu. Kuigi... ka osad vampiirid vananevad," sõnas ta kõrvale vaadates ja kulmu kergitades. "Aga see ei puutu asjassse," lisas ta kiiresti ja jäi manuvate silmadega Sam'i taas silmitsema.
|
|
|
Post by Samara Soul on Jan 2, 2009 1:43:00 GMT 3
Tüdruk ohkas vaikselt. "Sa vist tõesti ei mõista," lausus tüdruk rusutud hääletooniga, vaadates meeleheitlikult noormehele silma. "Ma TEAN, et lõpuks sa jätad mu maha, sest ma pole piisavalt ilus. Lõpuks hakkad sa minus nägema enda ema.. vanaema, vanavanaema ja siis ma suren. Ma ei saa enam iialgi sinuga koos olla. Sind toetada. Sinu naeratust kuulda. Sind puudutada, sind lohutada," lausus tütarlaps, vaadates pluva pilguga noormehele otsa. "Ma tahaks ainult, et sul hea oleks. Ning ma tahaks, et ma minul hea oleks ning mul on hea, kui ma saan koos sinuga olla, Les," lausus tüdruk poisi rohelisi silmi vaadeldes.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Jan 2, 2009 1:48:52 GMT 3
Lestat teadis, kuhu Sam sihib, ent talle ei meeldinud jätkuvalt see mõte. "Ja ma ju jäängi sinu juurde, Sam. Ma olengi ju sinuga koos. Ma ei lähe mitte kuhugi," proovis ta neidu ümber veenda, kuigi tundis juba kaotuse lõhna õhus. Ometi ei kavatsenud ta sellele alluda vaid lõpuni võidelda.
|
|
|
Post by Samara Soul on Jan 2, 2009 1:52:19 GMT 3
Samara vaatas noormehele otsa, silmad tumedamaks tõmbumas. Tal oli vastik sellist asja temalt paluda, kuid ta tegi seda nende endi huvides. "Ütled seda ka kahekümne aasta pärast, mil ma juba kortsus olen?" küsis tüdruk mõrult noormehelt.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Jan 2, 2009 1:55:29 GMT 3
Lestat noogutas nüüd rõõmsamalt, kuna arvas, et oli juba tundmas võidu maitset, mis nii lähedalt ja ahvatlevalt kutsus. Ta võis oma sõnades kindel olla. Vähemalt tol hetkel ,aga ta arvas, et ka tulevikus, kui Sam peakski ehk kahekümne aasta pärast juba kortsuliseks minema, ent seda ta ei uskunud.
|
|
|
Post by Samara Soul on Jan 2, 2009 2:03:03 GMT 3
Samara ohkas vaikselt, vaadates arglikult noormehe otsa. Tundus, et too andis vist alla, sest midagi ta ei öelnud. Tüdruk noogutas Lestatile julgustavalt ning lükkas seejärel juuksed kaelalt kõrvale, jäädes noormehele küsiva ilmega otsa vaatama, süda ärevalt puperdamas.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Jan 2, 2009 2:07:51 GMT 3
Lestat nägu tõmbus kahtlustavaks. "Sam, mida sa teed?" küsis ta veidi nõudval häälel, jäädes talle kulmukergitusega otsa vaatama. Ta sai aru, et Sam arvas, et ta teeb nüüd temagi vampiiriks, kuid teda pani imestama, et ta ei olnud olulist tõsiasja märganud - Lestatil ei olnud ju kihvasid.
|
|
|
Post by Samara Soul on Jan 2, 2009 2:11:25 GMT 3
Samara võpatas kiirelt ning.. pettunult. Ta asetas juuksed tagasi kardinana kaelale ning ohkas vaikselt. "Midagi," sõnas tüdruk ning sulges hetkeks enda silmad ise mõeldes, mil nad selle vaidlemise lõpetavad. Tüdruk hakkas kergelt vihaseks saama.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Jan 2, 2009 2:13:14 GMT 3
Lestat vaatas nüüd ohates taas Samarat. "Kas sinu jaoks on tõesti see nii oluline, saada vampiiriks?" küsis ta nüüd juba tõsimeeli allaandlikult Samaralt. Ta oli ju ennegi öelnud, Sam'i sõna on temale käsuks ning kui see on tema unistus....
|
|
|
Post by Samara Soul on Jan 2, 2009 2:18:29 GMT 3
Samara neelatas vaikselt. "Minu jaoks on tähtis olla sinuga koos. Mäletad, kui me tutvusime Kolmes Luuas, siis sa ütlesid, et tahaksid olla igavesti kellegiga koos. Ma veel üritasin sind lohutada." Tüdruk astus sammukese noormehele lähemale. "Ma tahan sulle igaveseks õnne pakkuda," sõnas ta seejärel vaikselt, pilk noormehe silmi uurimas.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Jan 2, 2009 2:21:24 GMT 3
Lestat noogutas, kuna ta mäletas seda kohtumist väga hästi. "Ja sind ei heiduta see, et sa pead igavesti jooma verd. Et sa pead põrgus käima? Et sa ei saa kunagi midagi enam tunda? Lapsi saada? Et sa ei vanane enam?" esitas ta mõned küsimused ning neelatas üsna valjult, ise vägagi ärevil olles, kas ta kavatseb tõesti seda teha.
|
|
|
Post by Samara Soul on Jan 2, 2009 2:27:00 GMT 3
Samara pööras end noormehe poole seljaga. Ta mõtles noormehe sõnade üle pikalt järgi, käes mantliserva närviliselt näppides. "Kui see on mu saatus, siis mitte," lausus tütarlaps. Noormehega olles oleks ta pidanud niikuinii lapse adopteerima. "Ma olen valmis võtma selle riski," sõnas tüdruk kindla hääletooniga, pöörates end taas noormehe poole.
|
|