|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Jan 2, 2009 2:28:51 GMT 3
"See ei pea olema su saatus! Sa võid elada tavalist inimelu ka!" lootis ta nüüd, et kuuleb tema jaoks positiivset vastust, ehk Sam loobub mõttest. Ta proovis mitte nii õnnetu näida, kuid see ei õnnestunud ja ta vaatas ikkagi paremuse poole püüdlevate silmadega Sam'ile otsa.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Jan 2, 2009 2:36:13 GMT 3
Samara vaatas noormehele otsa, ise tundes, kuidas nutumaik ta kurku vallutab. "Sa tõesti tahad nii? Sa tõesti tahad terve igavik olla üksi?" küsis tüdruk vaikselt. "Ma teeksin sinu nimel kõike," lausus tüdruk vaikselt, nukralt, heites kurvalt pilgu maha.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Jan 2, 2009 14:42:32 GMT 3
Lestati näoilme karmines järsult. "Ei, Sam. See ei ole enam minu otsustada. Sa pead seda ise tahtma, mitte minu õnne nimel seda tegema. Mina ei taha sult röövida sinu inimelu, kuid kui see on sinu soov, pean ma seda austama," sõnas ta veidi ähvardavalt, kui peamiselt siiski lihtsalt külma tooniga.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Jan 2, 2009 15:02:24 GMT 3
Samara hingas sügavalt sisse, endal kananahk ihul ning seda mitte külmast. "Ma tahan seda!" sõnas tüdruk lõpuks vaikselt, otsustava hääletooniga. Muud valikuvõimalust polnud.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Jan 2, 2009 20:00:39 GMT 3
Lestat ohkas valjult ning veidi rusutult. "See on veidi valus, aga muutumine võtab paar päeva aega," hoiatas ta teda igaks juhuks ning torkas siis enda viie küünega ühte kätte ning seejärel teise kätte sõrme otstesse augud. Sama tegi ta ka neiu sõrme otstega ning ühendas seejärel need, lastes verel ringned. Ta tundis inimese verd enda veresarnase vedeliku hulgas. Ta hoidis ühendust oma minut aega, kuna tundis, et umbes pool on vahetunud. Ta lõhkus sideme ning pani enda sõrmed sugu, mille järel haavad lõpetasid veritsemise. Ta võttis ka Sam'i sõrmed, milledelt keelega üle tõmbas. Seejärel ohkas ta taaskord valjult.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Jan 2, 2009 20:05:05 GMT 3
Samara neelatas taaskord, süda ärevalt kripeldamas ning silmitses enda ja noormehe käsi. Ta tundis, kuidas Lestati veri temas peagi voolama hakkas, kuid suuremat muutust ta ei tundnud. Nagu Les öelnud oli - sellega läheks paar päeva aega. Sõrmed taas terved, asetas tüdruk ettevaatlikult enda käed ümber noormehe ning vaatas talle sügavalt silma. "Ma armastan sind, sa tead seda. Ma loodan, et sa lõpuks ei kahetse seda kõike," sõnas tüdruk, sest tema oli endiselt endas kindel. Ning seejärel ta embas noormeest.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Jan 2, 2009 22:16:53 GMT 3
Lestat oli eeldanud, et tüdrukult on viimasedki jõuraasud läinud, ent seda ei juhtunud. "Mina armastan sind samuti ning loodan seda sama,"sõnas ta siiralt ning kallistas neidu vastu. "Nii, kõigepealt. Sa pead teadma, et millalgi lähiajal jääd sa niiöelda väga haigeks. See võib juhtuda isegi veel täna, kuid üle kolme päeva see aega ei võta. Vampiiri'vere'rakud konkureerivad inimrakkudega ning võtavad nad üle, ükskõik, kui palju neid ka ei ole. Kui see on lõppenud, sured sa ära, su süda ei löö enam. Su silmad muutuvad vahepeal mustaks, vahepeal punaseks. Ma ei tea, aga sa võid kogemata proovida kedagi uinutada, et verd imeda. Seepärast soovitan sul paar päeva eemale hoida, kasvõi koolist puududa. Kui see on möödas ja sa põrgut külastanud oled, hakkavad su küüned kasvama veidi pikemaks ja teravamaks. Samuti oled sa võimeline hingama uinutavat gaasi nagu minagi ja su sülg parandab haavu, aga see võib aega võtta nagu ka kõik teised muutused. Tähtis, et sa suudaksid end kontrollida, eriti oma jõudu, mis on väga suur,"proovis ta arusaadavalt seletada, ent jäi küsivalt neiule otsa vaatama.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Jan 2, 2009 22:25:40 GMT 3
Samara kuulas noormehe ära, ise arusaadavalt noogutades. Kui too lõpetanud oli, neelatas tüdruk kiirelt ning ohkas seejärel. "Ma saan hakkama!" sõnas tüdruk kindla hääletooniga noormehe silmi silmitsedes. Lõpuks ta naeratas. "Aitäh. Sa ei tea, kui palju see mulle tähendab," sõnas tütarlaps seejärel. Ta oli õnnelik, sest nüüd ei takistanud enam miski teda koos noormehega igavesti olemist. Nüüd oli vaja oodata ja õppida.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Jan 2, 2009 22:31:45 GMT 3
Lestat proovis manada positiivse naeratuse näole, mis mõne hetke pärast ka õnnestus. Kas ta oligi tegelikult seda tahtnud? "Ma loodan, et sa kahetsema ei hakka. Ja sa pead sellega ka arvestama, et su süda võib järk-järgult hoopis aeglasema rütmi peale minna, ehk sa võid tasapisi jahtuda. Kas sa kavatsed ikkagi koolis käia, või veedame selle kusagil mujal koos?" küsis ta seejärel kerge naeratuse saatel, kuna ta rõõmsaks siiski veel minna ei suutnud.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Jan 2, 2009 22:36:26 GMT 3
Samara ohkas vaikselt. "Koolilõpuni pole kaua jäänud. Ilmselt käin selle lõpuni, kuid mõneks ajaks pean ma kaduma teiste turvalisuse mõttes ning enda heaolu nimel," lausus tüdruk ning hammustas õrnalt alahuulde. Ta ei kartnud üldsegi ning see oli veider. Ta oli põnevil ning ärevuses.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Jan 2, 2009 22:41:49 GMT 3
Lestat noogutas, kuna tema jaoks oli kooli lõpetamine iseenesest mõistetav. "Kuid kas ma ühinen sinuga või alles viimases hädas?" ta põhimõtteliselt kordas oma küsimust, kuna selle esitamise mõttele ta siisk ivastust ei saanud.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Jan 2, 2009 22:45:51 GMT 3
Samara sulges hetkeks silmad. "Ma tahaks, et sa oleksid sellel.. muutumiseprotsessil minuga. Toetaksid mind. Sest ma kardan, et üksinda ei saa ma hakkama," lausus tüdruk enda rohelised silmad avades ning noormehele otsa vaadates. "Või on nüüd kõik peale s e d a teisiti meie vahel?" julges neidis ettevaatlikult pärida, kartes vastust.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Jan 2, 2009 22:49:02 GMT 3
Lestat noogutas, ta oleks olnud hea meelega Samarale toeks, eriti, kui too teda vajas. Sellejaoks ta ju seal oligi. Küsimuse peale ta hoidis alguses muiet tagasi, et pärast vastamist ei suutnud enam. "Noo...Kui nüüd nii võtta, siis ma ei pea end enam üldse tagasi hoidma,"lausus ta meelalt Sam'i vaadates, kuigi too nõnda kartlik sel hetkel näis.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Jan 2, 2009 22:52:06 GMT 3
Samara naeratas õrnalt, vaadates nüüd noormehele sügavalt silma. "Ja see tähendab, et.." ei lõpetanud tütarlaps lauset, vaid ootas, et noormees seda ise teeb.
|
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Jan 2, 2009 22:56:19 GMT 3
Lestat muigas ning võttis Sam'i järsult sülle. "Ma loodan, et meie maja seinad piisavalt tugevad on," sõnas ta lauset lõpetades ning suudles seejärel Sam'i kirglikult, kuid seekord seda veel rohkem vabamalt, kui varem seda teinud oli. Nüüd oli ta tõsiselt õnnelik.
|
|
