|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 10, 2008 21:25:42 GMT 3
Lestat hiilis õhtul torni kindla eesmärgiga. Tal vedas ning keegi ei sattunud peale. "Ja nüüd saame me teada, kas ma olen oma vere vääriline..."sõnas ta iseendale, silmad mustaks tõmbumas.
|
|
|
Post by Sandra Wilson on Dec 21, 2008 2:08:49 GMT 3
Sandra jalutas Metsatölli Oma laulu ei leia ma üles, viisi ümisedes ning vahepeal peaga paar dramaatilist nõksatust tehes mööda kooli sihitult ringi. Ta teadis, et hetkel on ikka suhteliselt hilja ja et ta peaks puhkekas olema, kuid ta ei tahtnud sinna minna, kuna viimaselajal ei olnud seal just eriti meeldiv viibida. Olles juba umbes tund aega mööda kooli jalutanud jõudis ta kuidagi välja ennustamise torni. See üllatas teda ennastki, kuna ta polnud kunagi eriti ennustamisest huvi tundund, kuna ta ei uskund sellesse. Ikkaveel oma viisikest ümisedes astus ta torni sisse ning tardus siis ehmatusest 'soolasambaks'. Lestat! Huuuuuh.. ta hingas kergendunult pahinal välja, ta polnudki kellelegi vahele jäänud.. "Mida sina siin teed?" küsis ta üllatunult, kuid kortsutas siis kulmu. Kas talle ainult tundus et Lestati silmad on tumedamad kui tavaliselt..?
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 21, 2008 2:20:04 GMT 3
Lestat liikus sammude kuuldes torni teisele poole, vastu seina, kui märkas, et tulijaks oli Sandra, vaatas ta küsivalt talle otsa. "Sama küsimus. Sul on ohtlik nii hilja välja olla, võid vahele jääda," lausus ta ettevaatlikult küsimusest kõrvale hiilides. Ta seisis jätkuvalt enda kohal, kui kallutas keha raskust veidi ettepoole. Silmade õige värvus hakkas tagasi tulema.
|
|
|
Post by Sandra Wilson on Dec 21, 2008 2:25:58 GMT 3
"Sina ka.." ütles Sandra õlgu kehitades. Teda polnud reeglid kunagi eriti mõjutanud ja nüüd oli tal ka prefekti tiitel niiet tal oli õigus, võibolla isegi kohustus õhtuti koridorides jalutada. Hoopis tähtsam tundus temajaoks hetkel see, et ta oli ümisenud juba tund aega ühte laulu ja vampiiridel oli teatavasti parem kõrvakuulmine. Tal tuli lihtsalt loota et Lestat ei kuulanud.. Samuti meenus talle nende kokkupõrge keelatud metsas ja Sandra mittejust eriti viisakas käitumine koopas. Kokkuvõttes, mitte eriti julgustavad detailid.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 21, 2008 2:28:02 GMT 3
"Kuid mina saan veidi kiiremini vajadusel ära joosta," tuletas ta Sandrale nende erinevust meelde ning pööras pilgu aknaavasse, kust ta oli ennist mõtelnud väljuda, kuid praegu huvitas teda tõsiasi, miks Sandra ikkagi oli nii hilja väljas .
|
|
|
Post by Sandra Wilson on Dec 21, 2008 2:32:52 GMT 3
Sandra muigas. Ta unustas liigagi kähku ära Lestati parimad omadused. Nüüd kus Lestat oli tema küsimusele vastand, pidi ka Sandra vist vastama.. "Ma siin niisama.. jalutasin ringi. Puhkekas võib vahest ikka jube igav ja tüütu olla" ütles ta jällegi õlgu kehitades ning veidi mõrult naeratades. "Ja pealegi, ma olen prefekt. ma võin õhtuti ringi jalutada." tuletas ta ka Lestatile Enda õigusi meelde, ise muiates.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 21, 2008 2:39:59 GMT 3
Lestat kehitas siis õlgu. "Kui sa nii ütled.. Ma pole kunagi viitsinud tutvuda prefektide ja majapeade õiguste ja kohustustega," vastas ta ausalt ja liikus siis aknaava juurde, jäädes seal külma karsket ja pimedat kooliõu vaatama. Ainus asi valgustuseks oli kuu, mis rõõmsalt sündima hakkas (noorkuu).
|
|
|
Post by Sandra Wilson on Dec 21, 2008 2:45:24 GMT 3
"Kastead, sa oled vahest väga pohhuistliku moega.." ütles Sandra üle pika aja oma arvamuse välja. Ja nagu tavaliselt, kui teda miski nagu häiris või ta midagi veidi imelikuks pidas või midagi, mõtles ta peale ütlemist ja taaskord nagu tavaliselt pidi ta nüüd lootma, et Lestat seda liiga tõsiselt või solvanguna ei võta. Ta jälgis pilguga kuidas noormees akna juurde läks ja tolle niigi kahvatu nägu valguses veel kahvatumaks muutus.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 21, 2008 2:55:54 GMT 3
Lestat pööras ringi, vaadates tuimalt, rusutult Sandrale otsa. "Tean küll.. Vabandust." lausus ta pilku langetades, kuid piilus jätkuvalt aknast välja. Ta istus aknaavasse ning viskas jalad teisele poole, et need nüüd tornist välja jäid.
|
|
|
Post by Sandra Wilson on Dec 21, 2008 2:59:45 GMT 3
"kuule.. kas kõik on korras ikka v?" küsis Sandra kulmu kortsutades ning paar sammu aknalaua poole minnes. Sest Lestat tundus kuidagi väga.. imelik täna. Kaks eelmist korda kui ta oli poisiga kohtund, oli too palju rohkem suhtlemisaldis ja lõbus olnud.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 21, 2008 3:03:01 GMT 3
Lesat kergitas veidi kulmu ning heitis pilgu Sandrale. "Iroonitsed?" küsis ta siis kergelt naeratades, aga seda vähemalt mõeldes.
|
|
|
Post by Sandra Wilson on Dec 21, 2008 3:06:59 GMT 3
"hmh, muidugi mitte" ütles Sandra ning jäi siis poissi ootavalt silmitsema. Kui too juba nii vastas, siis see tähendas kindlalt, et midagi ongi lahti.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 21, 2008 3:08:43 GMT 3
"Kunas minuga üldse kõik korras on olnud," sõnas ta vaiksemal toonil, kuid siiski kuuldaval. Jah, see oli tõsi. Lestat oli olnud alati vampiir ja juba see tegi asja korrast ära, rääkimata muudest jamadest, mis sellega kaasnevad.
|
|
|
Post by Sandra Wilson on Dec 21, 2008 3:15:31 GMT 3
Sandra hoidus silmi pööritamast. Ta oli nende paari korraga, kui ta poisiga kohtund oli, aru saand et tollele ei meeldind üldse olla vampiir. Mitte et Sandrale oleks, vähemalt polnud ta sellele kunagi mõelnud. "Jah.. aga täna on sul veel peale selle midagi viga." väitis Sandra, kavatsematagi sellest teemast lahti lasta.
|
|
|
Post by Lestat Von Bloodworth on Dec 21, 2008 3:19:30 GMT 3
Lestat heitis veel korraks lojus näos esiletungiva naeratusega pilgu. "Sa oled tähelepanelik ja hooliv. Kellegil veel veab kunagi sinuga," sõnas ta tasakaalukalt ning rahulikult. Pilgu pööras ta tagasi õue, kuid seekord vaatas allapoole, meetritekaugusele. Pikk maa oli maandumiseni, kui sealt hüpata.
|
|