|
|
Post by Samara Soul on Dec 13, 2008 2:39:14 GMT 3
Väljas oli üpriski soe ilm. Täiesti sula oli ning lund peaaegu polnudki. Päike siras taevas ning mõned üksikud linnud siristasid Keelatud Metsas. Mööda mudast kõnniteed jalutas Samara, pikad juuksed õrna tuule käes lehvimas. Tema järel kõndis väike musta värvi kass, keda Samara kutsus Luciferiks. Tütarlaps oli kassi Siganurmest kunagi ammu leidnud ning tema siis endale jätnud. Vaadanud hetkeks taevasse, jätkas tütarlaps jalutamist.
|
|
|
|
Post by Caspar P. Wilion on Dec 16, 2008 14:22:24 GMT 3
Noormees istus pingil kasvuhoonete juures ning luges raamatut. Päikse paisteline ilm oli noormehe välja meelitanud nüüd ta siis nautis kuulamist.
Jasei mõteid segas kellegi sammud mis krõbisesid kruusal mis kattis teeradu. Neiu paistis olevat omis mõtteis ning noormees tõusis aeglaselt ja kõndis aeglaselt tüdrukuni. "Hei Sam." tervitas ta viiskalt neiut.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 16, 2008 15:07:32 GMT 3
Samara kummardas vaikselt, võttes ronkmusta kassi omale sülle ning paitas õrnalt tema karvastikku. Peagi aga kuulis ta kellegi häält enda juures. Tüdruk küünitas end hääleni ning märganud Jasperit, naeratas neiu kergelt. "Jasper, tðau!" lausus tütarlaps ärevalt vaadates pikalt noormehele otsa. "Mida sa siin teed?" küsis tütarlaps lõbusalt. Tal oli hea meel ravenclawlast näha, seda ei saanud Sam salata.
|
|
|
|
Post by Caspar P. Wilion on Dec 16, 2008 19:21:15 GMT 3
Noormees võdistas õlgu, sest äkitselt oli tal jahe hakanud. "Lugesin seal nurgataga aga märkasin sind ja no otsustasin sind tervitada. Mis mõttega sa ikka loed koguaeg." naeratas poiss ning hoidis endiselt teises käes raamatut. Noormees vaatas tüdrukule otsa ja naeratas jälle. Ta on nii ilus, ütles hääleke tema peas ennem kui noormees tüdruku poole pöördus. "Aga mis sa ise teed?"
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 16, 2008 19:24:47 GMT 3
Samara kortsutas kergelt kulmu. Ja nii mind tervitataksegi? Ilma kallistuseta?" küsis ta endalt mõtteis, kuid kui ta oli noormehe vastust enda küsimusele, muigas tüdruk ning sõnas: "Raamatutes peitub tarkus. Äkki selle mõttega oleksid edasi lugenud, et mingit uut teadmist, mida varem ei teadnud, omandada." Ta muheles endamisi, pilk endiselt ootusärevalt noormehel. "Ma tulin niisama jalutama. Väljas on väga ilus ilm ning mõtlesin, et sellist ilma ei ole just iga päev ning peaks ära kasutama juhust, et praegu seda on," lausus tütarlaps vastuseks noormehe küsimusele. Millegipärast oli tüdruk hetkel väga tagasihoidlik, ettevaatlik.
|
|
|
|
Post by Caspar P. Wilion on Dec 16, 2008 19:43:37 GMT 3
Noormees muigas, "Võimalik, aga see tarkus ootab mind ju edasi. Mingil hetkel jätkan ma ju ikka lugemist. " vastas noormees kavala muigega ning vaatas kahlustava pilguga korra kassi Sami süles.
Jase noogutas sellepärast, et kõik mis tüdruk rääkis oli tõsi. Ilm oli suurepärane ja patt oleks olnud seda kuskil lossis sees ära kaotada. "Tõsi ta on," nõustus noormees kuna ei osanud lihtsalt midagi muud öelda.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 16, 2008 19:46:33 GMT 3
Samara kuulas kerge muigega ära Jase'i ning nägi, et too vaatab kassi, keda tüdruk enda süles hoidis ning teise käega tema pehmet musta karvastikku paitas. "Tema on Lucifer. Ma leidsin ta sügisel mahajäetuna Siganurmest ja ma ei saanud teda sinna tänavale selle tormise ilmaga jätta," lausus tütarlaps naeratades.
|
|
|
|
Post by Caspar P. Wilion on Dec 18, 2008 13:53:06 GMT 3
Noormees kummardas ja sügas kassi kõrvatagant "Tere Lucifer." teretas ta kassi ning sirutas ennast uuesti välja. "Kuidas sul läheb muidu?" küsis noormees naeratades tüdrukult.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 18, 2008 15:21:56 GMT 3
Kuuldes noormehe küsimust, ohkas Samara vaikselt. "Ah, ma ei teagi," oli tütarlaps tagasihoidlikult. "Lizzie on surnud, Elven tahtis teha enesetapu ning ma sain teada, et ta võib olla surmavalt haige. Ma kolisin Lestati juurde. Mul läheb suurepäraselt," lausus tütarlaps irooniliselt ning pööras enda pilgu kassile. Ta vaikis kaua, pilk tõsine ning kurnatud. "Mu elus on etapp, mis on väga raske," sõnas Samara lõpuks vaikselt, tõstes pilgu taas noormehele.
|
|
|
|
Post by Caspar P. Wilion on Dec 20, 2008 17:36:11 GMT 3
Noormees lõi pilgu maha, muidugi. Polnud temalegi Lizzie surma uudis midagi uut, ning ega muudki asjad päris uued ei olnud. Ja ega Jase seda väga kergeks polnud teinud. Kuigi tüdruku teatamine, et ta Lestati juurde kolis ei meeldinud noormehele väga, ei muretsenud ta sellepärast. Ta usaldas tüdrukut, ja no Lestati ka, nii palju kui vampiiri saab usaldada.
Kuulnud tüdruku viimast lauset ohkas noormees ning kallistas tüdrukut nii palju kui too kass võimaldas. "Mul on väga kahju, " lausus noormees kurvalt ning vaatas tüdrukut "Saan ma midagi sinu heaks teha?"
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 20, 2008 17:41:26 GMT 3
Samara naeratas vaikselt, kummardudes ning lastes kassil jalutama minna. Vaikselt istus tütarlaps pingile, mis nende lähedal oli, ise kõvasti kahe käega sellest kinni hoides ning vaikselt enda jalgu kõigutades. "Ära muretse, ma saan hakkama," lausus tüdruk naeratades ning ülespoole, noormehe poole, vaadates. "Kuidas sul endal muidu läheb?" päris tütarlaps, vaadates nüüd õrna naeratusega Jasperit.
|
|
|
|
Post by Caspar P. Wilion on Dec 20, 2008 17:54:03 GMT 3
"Ise tead, " ütles noormees ning vaatas tüdruku poole kes oli ennast pingile toetanud ja nüüd jalgukõigutas. "Mitte just kaa, kõige paremini kuid siiski. Läheb. " lausus noormees ning toetas ennast tüdruku kõrvale pingile, kohe päris kõrvale.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 20, 2008 17:55:35 GMT 3
Samara hammustas mõtlikult alahuulde, ise maha vaadates. "Miks sul siis kõige paremini ei lähe? Mis siis juhtunud on?" tahtis tütarlaps teada. Aeglaselt tõstis ta enda pilgu noormehele, endal uudishimulik pilk silmil.
|
|
|
|
Post by Caspar P. Wilion on Dec 23, 2008 16:08:06 GMT 3
Noormees vaatas tüdrukut ning silmitses teda mõnda aega. " Lihtsalt asjad ei paista just kõige toredamad hetkel, " lausus noormees kaaludes kas jätkata kuid leides, et kui tüdruk oli temaga aus olnud, pidi ka tema aus olema. " see Lizzie surm, ja noo.. hetkel ei paista mu perekond ka just kõige õnnelik olevat. " Noormees ei olnud tüdrukule veel rääkinud, et õde oli tal äkitselt tõsiselt haigeks jäänud ning isa ja ema olid lahutus äärele jõudnud.
|
|
|
|
Post by Samara Soul on Dec 23, 2008 16:17:35 GMT 3
Samara langetas enda pilgu maha. Lizziest rääkisime tegi tüdruku tuju nukraks, sest ta oli temast palju hoolinud. Vaikselt ohkas ta ise endamisi lootes, et Elveniga kõik korras on. "Ma loodan, et sul läheb kõik hoopis paremuse suunas, Jase," lausus tütarlaps siiralt ning pööras enda pilgu noormehele. "Minuga võid sa kõiges arvestada," lisas ta ning naeratas rõõmutult.
|
|
