Kuuvalguses

[Samara Soul]

Tüdruk noogutas arusaadavalt. "Seljuhul küll," lausus Samara õrnalt naeratades ning asetas enda käed taas ümber noormehe ning astus talle veidike lähemale, näol põgus naeratus.

[Lestat Von Bloodworth]

Lestat viis korraks pilgu oma maasolevale luuale, kuid tõstis selle kiiresti taas Samara näole, mis talle veidi lähemale liikus. "Kuid nüüd on raske selleta elada," sõnas ta laialt muiates.

[Samara Soul]

Samara vaatas noormehe poole, näol põgus naeratus. "Ka ma ei saa kurta," sõnas tüdruk ning libistas ühe käe noormehe põsele. "Need huuled.." pomises tüdruk ning lähenes noormehele, "..on jumalikud." Järgmisel hetkel surus neid enda huuled noormehe omadele, suudeldes neid palavalt.

[Lestat Von Bloodworth]

Lestat asetas enda ühe käe Samara kuklale ning teise ta alaseljale, kust ta teda lähemale tõmbas, samal ajal meeleheitlikult suudeldes, juskui oleks see viimane kord. Muidugi ei olnud temalgi midagi halba Samara suudlemise kohta ütelda. Ta pole osanud paremat tahtagi.

[Samara Soul]

Samara suudles noormeest ning pidi nentima, et see oli üks parimaid suudlusi, mida ta noormehelt üldse saanud oli. See oli südantlõhestav. Tüdruku silme eest lõid sähvatustena mitmed erinevad pildid mööda: Kuidas nad olid noormehega tuttavaks saanud, kokku kolinud jms. Justkui surres lendleb kogu elu silme eest mööda.

[Lestat Von Bloodworth]

Lestat eemaldus mõne aja pärast, kuid tal oli hea põhjus. "Lähme sisse? Muidu külmud veel täitsa ära, nii seest kui väljast," lausus ta muiates, kuna arvas, et väljas oli üsna külm, eriti, kui ta seda külmust neidu veel sisestas.

[Samara Soul]

Samara noogutas, ise olled rohkem kui nõus. Ta pigistas õrnalt noormehe kätt, võttis enda Nimbuse kätte ning hakkas seejärel koos noormehega lossi poole sammuma.

[Lestat Von Bloodworth]

Lestat haaras samuti enda luuast ning jalutas käsikäes Samaraga lossi.